Teoreetilise loovtöö läbiviimise etapid
1) Teema valimine, eesmärgi püstitamine
2) Kava koostamine
3) Kirjanduse ja muu materjaliga tutvumine
4) Uurimismeetodi valimine (kui tegemist on uurimistööga)
5) Materjali kogumine ja analüüsimine
6) Töö kirjutamine
7) Töö lõplik vormistamine ja esitamine kaitsmiseks
8) Töö kaitsmine
Loovtöö ülesehitus
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Töö põhiosa
5. Kokkuvõte (järeldused, soovitused)
6. Kasutatud kirjandus (praktilise töö puhul vajadusel)
7. Lisad
Tiitelleht
Tiitellehele märgitakse
1)Õppeasutus
2)Töö pealkiri ja liik
3)Autori ees- ja perekonnanimi
4)Juhendajate ees- ja perekonnanimed
5)Töö valmimise aastaarv
Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale.
Iga rida algab suure tähega, kuid ükski rida ei lõpe punktiga.
Poolitused on tiitellehel lubamatud.
Vaata LISA 1
Sisukord
Sisukorras antakse ülevaade töö temaatikast ja ülesehitusest.
Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (peatükid, alajaotused, punktid).
Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele töös, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid.
Sisukord paikneb alati tiitellehe järel.
Vaata LISA 2
Sissejuhatus
Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Sõnastatakse töö eesmärk (põhiprobleem)
Antakse ülevaade kasutatud meetoditest ja kirjandusest (selle olemasolul). Lõpuks tutvustatakse töö koostamisel tekkinud raskusi (kui tekkis).
Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid sissejuhatuses ei esitata töö tulemusi, need kuuluvad töö kokkuvõttesse. Sissejuhatuses võib viidata ka allikatele ja töös kasutatavatele andmetele.
Töö põhiosa
Teoreetilise loovtöö põhiosas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Välja peab olema toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Üldjuhul on töös eristatav kasutatud kirjandusel põhinev teoreetiline osa ning autori koostatud uurimus.
Praktilise loovtöö põhiosas on teoreetiline osa vajadusel. Praktilise loovtöö teoreetilises osas on rõhk töökäigu ja tegevuste kirjeldusel.
Kollektiivse töö puhul peab olema selgelt välja toodud iga õpilase isiklik panus.
Töö kokkuvõte
Kokkuvõttes kirjeldatakse lühidalt, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti. Võetakse kokku saadud tulemused. Tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töö koostamisel esinenud raskused ja üles kerkinud küsimused. Samuti esitatakse ettepanekud edasiseks uurimiseks või praktilisteks tegevusteks.
Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud.
Lisad
Lisa(de)na võib esitada graafikuid, fotosid, tabeleid, jooniseid, diagramme, kaarte, dokumendi koopiad jm, mis aitavad teksti mõista või kinnitavad tehtud järeldusi.
Lisa erinevad osad pealkirjastatakse, lisad nummerdatakse.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse ja/või allikate loetelus tuuakse tähestikulises järjekorras ära kõik tööd, millele on tekstis viidatud.
Kõik kirjed antakse ühes ja samas süsteemis ning reastatakse ladina tähestiku järgi.
Alati pannakse kirja originaalpealkiri. Teose puhul võetakse andmed tiitellehelt. Kui neid mingil põhjusel sealt ei saa, hangitakse puudujääv informatsioon mõnelt teiselt leheküljelt.
Kasutatud kirjanduse ja allikate nimistu jaotatakse traditsiooniliselt nelja ossa:
1)Arhiivimaterjalid, käsikirjalised allikad, Interneti- materjalid
2)Trükis ilmunud raamatud, teaduslik perioodika
3)Ajalehed, ajakirjad
4)Suulised allikad
Vastavad osised varustatakse ka alapealkirjadega.
Kaasautorluse korral kirjutatakse autorite nimed tähestiku järjekorras. Kui autoreid on rohkem kui kolm, pannakse kirja ainult üks ning lisatakse märge jt.
Arhiivimaterjalidele viidates antakse need vähemalt fondi täpsusega, Interneti- materjalile viidates vähemalt võrgulehekülje aadressiga.
Viitamine
Kui töös kasutatakse seisukohti, fakte või andmeid, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb neile viidata. Põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist. Tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga bibliokirje juurde.
Töö empiiriline osa
Uurimistöös võib kasutada uurimisandmete kogumiseks erinevaid uurimismeetodeid.
Kasutatav uurimismeetod kirjeldatakse ära kas töö sissejuhatavas osas või tuuakse töö teema käsitluse osas eraldi osana välja.
Sihtgrupi suurus peaks olema vähemalt 30 küsitletut, et saada objektiivseid arvestatavaid andmeid, millele oma uurimistöö üles ehitada.
Kasutades uurimismeetodina intervjuud, peaks intervjueerima vastavalt teemakäsitlusele vähemalt 5 inimest.
Intervjuu esitatakse töö lisas ( kaasa arvatud juhul, kui intervjueerimisel on kasutatud diktofoni).
Töödeldud uurimisandmed esitatakse kas graafikute, tabelite, jooniste vm. kujul.
Loovtöö kirjaliku osa vormistamine
1. Töö kirjutatakse arvutiga. Kirja suurus on 12 punkti, reavahe 1,5-2, kasutatakse Times New Roman tekstikirja ja A4 formaadis paberit.
2. Täisleheküljele paigutatakse 28- 35 rida.
3. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3-4 cm vaba ruumi, paremasse 2-3 cm vaba ruumi, üla- ja alaserva 3cm vaba ruumi. Teksti parem külg korrastatakse.
4. Kõik leheküljed nummerdatakse.
5. Numbrit ei kirjutata tiitellehe ja sisukorra leheküljele, kuid lehekülgede nummerdamisel nendega arvestatakse.
6. Töö esitatakse komisjonile köidetult. Materjalid prinditakse ainult lehe ühele küljele ning pannakse kokku järgmiselt:
1)puhas köiteleht,
2)tiitelleht,
3)sisukord,
4)sissejuhatus,
5)sisu peatükkidena,
6)kokkuvõte,
7)kasutatud kirjanduse ja/või allikate loetelu,
8)lisa(d),
9)puhas köiteleht.
1) Teema valimine, eesmärgi püstitamine
2) Kava koostamine
3) Kirjanduse ja muu materjaliga tutvumine
4) Uurimismeetodi valimine (kui tegemist on uurimistööga)
5) Materjali kogumine ja analüüsimine
6) Töö kirjutamine
7) Töö lõplik vormistamine ja esitamine kaitsmiseks
8) Töö kaitsmine
Loovtöö ülesehitus
1. Tiitelleht
2. Sisukord
3. Sissejuhatus
4. Töö põhiosa
5. Kokkuvõte (järeldused, soovitused)
6. Kasutatud kirjandus (praktilise töö puhul vajadusel)
7. Lisad
Tiitelleht
Tiitellehele märgitakse
1)Õppeasutus
2)Töö pealkiri ja liik
3)Autori ees- ja perekonnanimi
4)Juhendajate ees- ja perekonnanimed
5)Töö valmimise aastaarv
Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale.
Iga rida algab suure tähega, kuid ükski rida ei lõpe punktiga.
Poolitused on tiitellehel lubamatud.
Vaata LISA 1
Sisukord
Sisukorras antakse ülevaade töö temaatikast ja ülesehitusest.
Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (peatükid, alajaotused, punktid).
Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele töös, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid.
Sisukord paikneb alati tiitellehe järel.
Vaata LISA 2
Sissejuhatus
Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut. Sõnastatakse töö eesmärk (põhiprobleem)
Antakse ülevaade kasutatud meetoditest ja kirjandusest (selle olemasolul). Lõpuks tutvustatakse töö koostamisel tekkinud raskusi (kui tekkis).
Sissejuhatus kirjutatakse tavaliselt pärast sisupeatükkide valmimist, kuid sissejuhatuses ei esitata töö tulemusi, need kuuluvad töö kokkuvõttesse. Sissejuhatuses võib viidata ka allikatele ja töös kasutatavatele andmetele.
Töö põhiosa
Teoreetilise loovtöö põhiosas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Välja peab olema toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Üldjuhul on töös eristatav kasutatud kirjandusel põhinev teoreetiline osa ning autori koostatud uurimus.
Praktilise loovtöö põhiosas on teoreetiline osa vajadusel. Praktilise loovtöö teoreetilises osas on rõhk töökäigu ja tegevuste kirjeldusel.
Kollektiivse töö puhul peab olema selgelt välja toodud iga õpilase isiklik panus.
Töö kokkuvõte
Kokkuvõttes kirjeldatakse lühidalt, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti. Võetakse kokku saadud tulemused. Tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töö koostamisel esinenud raskused ja üles kerkinud küsimused. Samuti esitatakse ettepanekud edasiseks uurimiseks või praktilisteks tegevusteks.
Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud.
Lisad
Lisa(de)na võib esitada graafikuid, fotosid, tabeleid, jooniseid, diagramme, kaarte, dokumendi koopiad jm, mis aitavad teksti mõista või kinnitavad tehtud järeldusi.
Lisa erinevad osad pealkirjastatakse, lisad nummerdatakse.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse ja/või allikate loetelus tuuakse tähestikulises järjekorras ära kõik tööd, millele on tekstis viidatud.
Kõik kirjed antakse ühes ja samas süsteemis ning reastatakse ladina tähestiku järgi.
Alati pannakse kirja originaalpealkiri. Teose puhul võetakse andmed tiitellehelt. Kui neid mingil põhjusel sealt ei saa, hangitakse puudujääv informatsioon mõnelt teiselt leheküljelt.
Kasutatud kirjanduse ja allikate nimistu jaotatakse traditsiooniliselt nelja ossa:
1)Arhiivimaterjalid, käsikirjalised allikad, Interneti- materjalid
2)Trükis ilmunud raamatud, teaduslik perioodika
3)Ajalehed, ajakirjad
4)Suulised allikad
Vastavad osised varustatakse ka alapealkirjadega.
Kaasautorluse korral kirjutatakse autorite nimed tähestiku järjekorras. Kui autoreid on rohkem kui kolm, pannakse kirja ainult üks ning lisatakse märge jt.
Arhiivimaterjalidele viidates antakse need vähemalt fondi täpsusega, Interneti- materjalile viidates vähemalt võrgulehekülje aadressiga.
Viitamine
Kui töös kasutatakse seisukohti, fakte või andmeid, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb neile viidata. Põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist. Tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga bibliokirje juurde.
Töö empiiriline osa
Uurimistöös võib kasutada uurimisandmete kogumiseks erinevaid uurimismeetodeid.
Kasutatav uurimismeetod kirjeldatakse ära kas töö sissejuhatavas osas või tuuakse töö teema käsitluse osas eraldi osana välja.
Sihtgrupi suurus peaks olema vähemalt 30 küsitletut, et saada objektiivseid arvestatavaid andmeid, millele oma uurimistöö üles ehitada.
Kasutades uurimismeetodina intervjuud, peaks intervjueerima vastavalt teemakäsitlusele vähemalt 5 inimest.
Intervjuu esitatakse töö lisas ( kaasa arvatud juhul, kui intervjueerimisel on kasutatud diktofoni).
Töödeldud uurimisandmed esitatakse kas graafikute, tabelite, jooniste vm. kujul.
Loovtöö kirjaliku osa vormistamine
1. Töö kirjutatakse arvutiga. Kirja suurus on 12 punkti, reavahe 1,5-2, kasutatakse Times New Roman tekstikirja ja A4 formaadis paberit.
2. Täisleheküljele paigutatakse 28- 35 rida.
3. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3-4 cm vaba ruumi, paremasse 2-3 cm vaba ruumi, üla- ja alaserva 3cm vaba ruumi. Teksti parem külg korrastatakse.
4. Kõik leheküljed nummerdatakse.
5. Numbrit ei kirjutata tiitellehe ja sisukorra leheküljele, kuid lehekülgede nummerdamisel nendega arvestatakse.
6. Töö esitatakse komisjonile köidetult. Materjalid prinditakse ainult lehe ühele küljele ning pannakse kokku järgmiselt:
1)puhas köiteleht,
2)tiitelleht,
3)sisukord,
4)sissejuhatus,
5)sisu peatükkidena,
6)kokkuvõte,
7)kasutatud kirjanduse ja/või allikate loetelu,
8)lisa(d),
9)puhas köiteleht.
Loovtöö juhendaja roll
- Lähtuvalt teemadest valib õpilane endale juhendaja(d)
- Õpilane kohtub oma juhendajaga vähemalt 1 kord kuus, leppides selleks eelnevalt ise aja kokku.
- Loovtöö juhendaja roll on suunav.
- Juhendaja:
- aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
- annab suuniseid info ja materjalide leidmiseks;
- jälgib töö vastavust nõuetele ja tähtaegadest kinnipidamist;
- nõustab õpilast kaitsmise läbiviimiseks;
- täpsustab vajadusel rühmatöös liikmete tööpanuse.
Abiks õpetajale:
http://kirilane.ee/for/juhendeid
http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=112&Itemid=18